Eesti Lepidopteroloogide Selts kutsub Eestile EV100 raames rahvusliblikat valima!
Liblikatesse on alati enamasti hästi suhtutud. Liblikate hämmastav moone väikesest „ussikesest” (röövikust) läbi muumiana näiva nuku tiivuliseks ja kauniks liblikaks (valmikuks) on teinud nendest taassünni ja surematuse sümboli. Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega. Liblikaid peeti hingeloomadeks, kelles elasid edasi kas inimeste või ka koduloomade hinged. Liblikaid on peetud ka endeloomadeks. On aeg ka Eesti rahval oma sümbolite hulka üks tore liblikas lisada. Hääletada saab 2017.aasta lõpuni!
Kandidaatidega tutvumiseks kliki SIIA. Rahvusliblika valimiseks mine LEHELE
Millised on Zooloogid 2.0 blogi autorite personaalsed lemmikud (ei me ei ürita teha valimisreklaami ega teid mõjutada):
Andro: Minu hääle sai sini-paelöölane! Just tänu tagatiival paistvate kodumaa lipu värvide tõttu on tema mu arvates see kõige õigem kandidaat rahvusliblika tiitlile. Nii töö, kui ka hobi tõttu kohtun suve lõpu poole soojadel õhtutel valguspüüki (tehisvalgus meelitab hämarikus lendavaid putukaid) tehes paelöölastega igal aastal.
Randel: Olen looduses kokku puutunud neist kõigiga ja niimoodi ühtse nimekirjana loob ikka imestust, et küll meil siin põhjamaal on alles ilusad ja värvikirevad liblikad. Kandidaatide seast oleks minu lemmikuks harilik päevakoer – see on liik, keda nime kaudu teab iga laps, kuid kes on piisavalt vähelevinud, et looduses teda väga tihti ei näe. Mina olen päevakoera vaid kord elus näinud, see oli siis kui Elva jõe kaldal luhta niitsin ja unise tarnapuhmas tukkuva päevakoera kõrte vahelt välja ehmatasin.
Tuul: Kahjuks ei leia nimekirjast koerliblikat, kirju suve ennustavad varakevadist silmarõõmu. Valin kandidaatide hulgast oma lemmikuks teie kevadise liblika, lapsuliblika. Koerliblikas ja lapsuliblikas on varajaseimad kevadised liblikad, kuna nad talvituvad valmikutena. Ülejäänud liblikarahvas peab kevadel alles nukukestast välja ronima. Kevadised liblikad on minu jaoks just need kõige suuremad õnnetoojad, ning kindlasti ka Eesti inimestele kõige tuttavamad. Ja kes võiks paremini peegeldada eestlase kirjeldamatut rõõmu taasalgavast üürikesest põhjamaa suvest kui esimene kevadine liblikas!
Lapsuliblikale läheb ka zooloogiablogija Riina hääl.
