Juhtus umbes kuu aega tagasi. Oli väsinud laupäevahommik, möödunud ööl kestis tantsupidu kella neljani, alkoholi oli piisavalt – enamus jäi alles. Viimane vast selle pärast, et suhtluskond on aastatega üha kainem. Istusime tagasiteel bussi esimeses pingireas, üle bussijuhi pea avanes vaade talvisele Lõuna-Eestile. Ilus!
Minu kõrval istus kallis kursuseõde, kes alustas sedamaid vestluse: “Tahan taodelda Euroopa teadusgranti, šansid on head, anna mulle idee”. Tõesti, see on kiiduväärt ja ambitsioonikas plaan, millele tuleb igal juhul kaasa aidata. Kiitsin, et super äge plaan ja pärisin tagasihoidlikult, et saaksin aidata pean kõigepealt vähemalt poole sõnaga teadma, mis on eesmärk. Vastus: “Maailma parandada”. Ossa! See oli hea tunne – mõista, et minust on saanud maailmaparanduse ideeline juht 🙂
Maailmaparandus ei ole tänapäeval kuigi originaalne idee. Suur hulk meetodeid on arendatud, valdkonda utsitatakse üsna jõuliselt, raha liigub ja konkurents on tihe. Olen isegi proovinud. On see ju üks ajenditest, miks olen sügiskoole korraldanud, miks reWiLD sündis ja miks üliõpilasi juhendan. Siinkohal paar ümargust mõtet omast kogemusest.
• Maailmaparandamine ei ole vaid teaduspõhine tegevus. Tegu on väga interdistsiplinaarse alaga, mis ühendab lisaks teadusele ka filosoofia, usu, eetika, moe, kunsti, ettevõtluse, äri, võimu. Kõigil on võimalus ja koostöö annab eelise. Haridus ja erioskused ei ole hädavajalikud, aga nii mõnigi kord on kasuks. Igal juhul eeldab edukas maailmaparandus pidevat iseõppimist ja ajude pingutamist.
• Ühele zooloogile on looduskaitse hea koht, kust alustada. On laialt tuntud ja väga selge idee, hästi testitud ja üsna madalate riskidega. Karjäärivõimalused on olemas. On inimesi, kes teenivad loodust kaitstes tublisti üle keskmise. Teine, mõnevõrra noorem, zooloogiliste objektidega seotud tõusev valdkond on loomakaitse, mis haarab oma tegevusse lisaks koduloomadele järjest rohkem ka metsloomi.
• Teadlikult tasub vältida äärmusi ja fanatismi. Teaduses ja tehnoloogias on see ehk geniaalsus, aga maailmaparandus ei ole ala, kus lihtsad lahendused jätkusuutlikult töötaks.
Võiksin soovitada selles vallas tegutsemiseks vähemalt ajutiselt loobuda levinud loodusteaduslikust ühe maailma printsiibist. Püüa näha ette võetud ülesannet ka lähtuvalt sotsiaalias, aga ka loomade käitumisökoloogias tuntud maailmade paljususe ehk omailmade paradigmast. Kes ta on, kes parandatud maailma vajab? Meenub vestlus mullukevadiselt ettevõtlus- ja tehnoloogiakonverentsilt. Alustav raamatupidamistarkvara ettevõtte asutaja tegi kiire määratluse: “Meie teenime raha, teie tegelete heategevusega”. Jah, loomulikult, iga korralik ettevõte tegeleb hea tegevusega. Vastasel juhul on tulemuseks pankrot või trellid. Miks mitte mõõta heategevuse ja maailmaparanduse tulemuslikkust turult teenitud kasumi- või käibenumbriga? Eriti hea, kui ka mündi teine pool on särav.
Maailmaparandamise näpuharjutus terioloogia sügiskoolis: 1) räägi sõbraga, 2) tee visand, 3) kuuluta ideed maailmale.
