Liigid surevad praegu välja sama intensiivselt kui umbes 60 miljoni aasta eest, mil planeedilt kadusid dinosaurused, ning olukorra tõsidusele viitavad teadlased juba mõnda aega. Näiteks kaob maamunalt keskmiselt kaks selgroogsete liiki aastas ning kolm ruutkilomeetrit mulda päevas. Vähe sellest, hinnangute kohaselt on kõikide loomade hulk Maal viimase neljakümne aasta jooksul vähenenud ligi 50 %. IUCN raporti kohaselt on inimkond alates aastast 1500 aidanud kaasa vähemalt 322 liigi kadumisele. Maailma ühes prežtiiseimas teadusajakirjas “Science” ilmunud ja liikide kadumist käsitlev artikkel väidab aga koguni seda, et kõikide loomaliikide populatsioonide arvukus on kahanenud keskmiselt 25 %.
Kui eelnevad faktid panevad eelkõige muretsema looduskaitsjaid ja -teadlasi, siis märksa kõnekam on aduda, et peagi ei pruugi vabast loodusest leida enam tiigreid, jääkarusid, kaelkirjakuid ja elevante ning isegi Eesti metsaaluseid kattev mustikavaip ei pruugi varsti olla iseenesestmõistetav. Aastaks 2050 võib välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest.
Näitus “Kaduvate liikide kannul” koosneb mitmest osast. Muuseumi püsiekspositsioonis ringi jalutades saab nutiseadmest uurida 40 maailma loomaliigi haruldaseks muutumise lugusid ning seda, mida on tehtud nende säilitamiseks. Ajutiste näituste ruumis on üles seatud näitus “Eesti metsa kaduvad liigid”, kus saab tutvuda Eesti metsa arenguetappidega noorest metsast põlismetsani ning teada saada, mil moel mõjutab metsa majandamine meie metsade looduslikku mitmekesisust. Külastaja kohtub näitusel ka selliste Eesti metsa hääbuvate liikidega nagu näiteks lendorav, must-toonekurg, euroopa naarits ja teised. Mängida saab hariduslikku arvutimängu Eesti metsa elujõust ning loodud on liigilise mitmekesisuse kahanemise põhjuseid tutvustav õppeprogramm koolidele.
19. oktoober 2017 – 31. oktoober 2018
Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46)
