Aasta 2017 algas koos juhendaja Erki Õunapiga (“Eesti päevaliblikad” autor) Lõuna- Ameerikas!
Tšiili ei sõitnud Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur (Erki) ja doktorant (mina) kolmeks nädalaks mitte niisama, vaid konverentsile, kus mõlemad ka suuliste ettekannete läbi kolleegidele oma viimase aja põnevamaid avastusi tutvustasime.
Kuna 4300 km pikkune Tšiili asub Eestist rohkem kui 13 000 km kaugusel võtsime vastu otsuse lisaks konverentsile ka omal käel 2 nädalat ringi vaadata ning teadustöö tarbeks entomoloogilist materjali (putukad) koguda.
Järgnev pildimaterjal võiks anda edasi osa meie poolt kogetust!
Reserva Nacional Ńuble
Taamal, mägede kohal, nägime lendamas kaeluskondoreid (Vultur gryphus)
Puuma olemasolule viitav silt rahvuspargis- Reserva Nacional Ńuble
Reeglina kristallselge veega jõgi on lähedal asuva vulkaani aktiivsuse tõttu läbipaistmatuks muutunud!
Paabusilmlase (Automeris sp.) rohkete kõrvetavate harjastega röövik
Öösel võib tehisvalgus, lisaks putukatele, kohale meelitada ka neist toitujad – Chaunus sp.
Üks paljudest sisaliku liikidest, kes päikese poolt kuumaks köetud musta vulkaanilist maastikku enda soojendamise eesmärgil ära kasutas. Liolaemus sp.
Koibiklaste hulka kuuluv Sadocus polyacanthus
Kuumad laavaväljad on meelis paik sisalikele ja neist huvitatuile. Melipeuco.
Kohalik kalaturg pakub põnevust lisaks mereanni gurmaanidele ka bioloogile. Ligi 30cm. suuruseks kasvava tõruvähi Austromegabalanus psittacus liha on kõrgelt hinnatud!
Merilõvid – Otaria flavescens, Puerto Montt.
Lõuna Tšiili parasvõõtme vihmametsade (Valdivian temperate rainforest) iseäralikumateks taimedeks on mehepikkused sõnajad ja bambused. Suur oli üllatus, kui kõrvu kostis tuttav tiibade vurin- koolibri! Olin neid varem korduvalt Amazonase vihmametsas kohanud. Nii kaugel lõunas ei osanud ma seda lindu oodata!
Ka meie (Eesti) aedadest tuttav ilutaim Fuchsia sp.
Valguspüügiks vajamineva elektri saamiseks kasutame reeglina generaatorit, mille mäe otsa vedamine oma raskuse tõttu tihti vanduma võtab. Keerulist maastikku mööda liikumise muudab aga hõlpsamaks akude pealt töötav LED lampide süsteem.
Üheks iseloomulikumaks Andides kasvavaks puuks on ligemale 40m. kõrguseks sirguvad ja pea 1000 aastat elavad Tšiili araukaariad (Araucaria araucana).
Olles ümbritsetud vulkaanide ja araukaariatega piisab vaid hetkelistest mõttemängudest kujutamaks ette milline võis välja näha maailm 65 miljonit aastat tagasi, Malalcahuello.
Lonquimay vulkaan (2865m.) tegutses viimati umbes 30 aasta eest.
Leia pildilt viis vulkaani!
Kojuseliste (raagritsikad) hulka kuuluv Agathemera crassa? PS! Enesekaitseks eritas loom kehaavade kaudu tugevat lehka, mis püsib laboratooriumi sügavkülmas siini! 
Linnutapiklane Acanthogonatus francki?
Caraboctonus keyserlingi?
Viimast kestumist lõpetav emane ritsikas!
Huvitav reis, võiks näha teie liikumismarsruuti?