Kas on alternatiive pliihaavlitele ja õngetinadele?

Kas on alternatiive pliihaavlitele ja õngetinadele?

Blogi
Olen Madise juures ravil olnud lindusid ja loomasid varemgi külastanud ning tean, et kahjuks ei ole pliimürgistus midagi uut. Noor teadlane kirjeldab murelikult: “Aastas jõuavad umbes 15 merikotkast minuni. Neist üle poolte on haiguse või surma põhjuseks pliimürgitus. 15 lindu ei ole tegelikult mingi suur number, aga me peame arvestama, et tegemist on mingi protsendiga, mida me suudame juhuslikult leida ehk jäämäe tipuga.” Konkreetse merikotka verest mõõdetud pliisisaldus ulatus 65 mikrogrammini detsiliitri kohta – ime, et raskesti hingav lind kliinikumi jõudes veel elus oli. Kotka surmamiseks piisab vaid paarist liivatera suurusest pliifragmendist linnu kohta. Suure tõenäosusega sõi lind kas jahimeeste poolt haavatud looma või metsa jäetud trofeelooma jäänuseid, mis sisaldasid pliist haavlifragmente. [caption id="attachment_455" align="aligncenter" width="800"] Esimese hooga lõi pliikontsentratsiooni mõõtmine aparaadil näidud “lakke”, ületades mõõtmisvahemikku ja kuvades ekraanile vaid…
Loe edasi
Kuidas sündisid haruldased kaadrid ilvestest ehk lood rajakaamera loomadest

Kuidas sündisid haruldased kaadrid ilvestest ehk lood rajakaamera loomadest

Blogi
Ehk lugu sellest, kuidas õnnestus Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli doktorandil Ants Tull´il ilvesed kaamerasse püüda: "Olen alati tahtnud jälgida nii imetajaid kui ka linde segamatult ja loomulikult tegutsemas omas keskkonnas. Varasemalt olen suutnud jälgida selgroogseid ilma suurema häirimiseta ainult ujuvvarjest. Varjete tegemine ja nende kasutamine on aga täiesti omaette teema ja sellel ma rohkem ei peatu. Jahimeeste seas on juba pikemat aega levinud rajakaamerad, mis võimaldavad anda hea ülevaate ümbruses levinud jahiulukitest. Samuti saab rajakaameraid kasutada mitmetes eksperimentides, näiteks Eestis on kindlasti tuntuimad rajakaamerate katsed tehtud metsistega. Seega oligi aeg sukelduda rajakaamerate maailma, kus esmalt pidi selgeks tegema, millised neist on tudengile taskukohasemad, ning milliste hinna-kvaliteedi suhe peab kõige paremini paika. Kui rajakaamerad olid tellitud, võtsin plaaniks need paigutada koduümbruse loodusesse, sest on ju need metsad mulle kõige tuttavamad ja…
Loe edasi
Metsaelamus!

Metsaelamus!

Blogi
Vabariigi 99 sünnipäeva eelse valge aja veetsin asjaliku seltskonnaga metsas. Ikka peamiselt selleks, et linnast eemale saada ja võimalusel mõtteid koondada. Tänu elukutse valikule satun suurte soode ja jändrikute mändide vahele tõenäoliselt rohkem, kui keskmine eestlane. Olgu tööle või puhkama, aga seni olen olnud sunnitud enne metsa minemist ise eeltöö tegema: valinud raja, varunud söögipoolise ja muu sinna juurde kuuluva. Seekord otsustasin lahendada olukorra teisiti. Usaldasin retke korraldamise Metsaelamuse eestvedajatele, kes olid kindlasti ülesannete kõrgusel, pakkudes lisaks heale seltskonnale ja harivale jutule ka äärmiselt maitsvat lõkkel küpsetatud (gourmet) toitu. Ise ütlevad nad enda kohta nii: Viime inimesi loodusesse, et ühendada metsas liikumise ja kvaliteetse lõkketoidu parimad emotsioonid. Metsas käime igal aastaajal ja planeerime tegevusi nii, et kõigil oleks mõnus! Pilti tegi Vunts.com  
Loe edasi
Meenutusi suvistelt välitöödelt: number üks liblikas aastal 2016!

Meenutusi suvistelt välitöödelt: number üks liblikas aastal 2016!

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Minu erialaks on kalateadus, tõepoolest. Kuid liblikad on lihtsalt niivõrd huvitavad (ja ilusad ka). Õnneks toimub Eestis piisavalt tihedalt liblikateaduse projekte, nii et liblikateadlased ise ei jõua kõike ära teha - nõnda osalen ma hea meelega abilisena suvistel välitöödel. Praegusel talvisel-sügisesel-kevadisel päikesevaesel ajal on just paras suviseid päikeseküllaseid fotosid sirvida ja eesootavaks välitööde hooajaks plaane teha. Nii 2016. kui ka 2017. aasta suvedel toimub meil suur üle-eestiline liblikate kaardistamine. See tähendab seda, et esimest korda saame me Eesti kohta täpsemalt teada, kes ja kus meil elavad. Kui mastaapseid linnuloendusi ja ulukite jäljeloenduseid toimub regulaarselt, siis liblikatel (täpsemalt päevaliblikatel, nendel suurtel ja värvilistel) nii hästi ei lähe. 2015. aastal kirjutas mu kursaõde, Anu Tiitsaar, üle-eestilise liblikate kaardistamise projekti ja esmajoones uskumatu mastaapsusega projekt saigi Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga toetuse. Nii juhtuski, et…
Loe edasi
Novaatori uudis: Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku

Novaatori uudis: Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku

Blogi, uudis
Rõõm on näha, et Zooloogid 2.0 on saanud esmase positiivse tagasiside Eesti auditooriumilt. Esimese kahe päevaga on blogi külastanud ligi 500 sõltumatut lugejat ja tehtud on 2000 vaatamist. Loodetavasti suudame teile pakkuda haaravat lugemist ka edaspidi: selleks, et uutel artiklitel silma peal hoida on kasulik end ka meie facebooki lehe jälgijaks teha. Täna hommikul avaldatud Novaatori artikkel: Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0. “Tänapäeva meediakanalite üleküllus võimaldab pseudoteaduse ja väärinfo vohamist ning teadlased peaksid tegema oma parima, et pakkuda tõenduspõhist ja kergesti loetavat alternatiivi ning aidata inimestel mõista teadusliku meetodi olulisust,” ei…
Loe edasi
Teaduse köögipoolelt: väärtuslik sitt

Teaduse köögipoolelt: väärtuslik sitt

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Kolmapäeva varahommik. Oleme kolleegidega kokku leppinud alustada kell 7:30 iganädalast vuttidelt proovikogumist. Enne pean lapsed koolidesse-lasteaedadesse laiali jagama. Kuna koolibuss jõuab paar minutit varem, jääme sellest maha ja pean lapsed autoga kooli viima. Seejärel kiirustan ülikooli, kuid peaaegu kohal olles avastan, et noorim võsuke istub ikka veel pailt ja vaikselt auto tagaistmel. Pööran otsa ringi ja viin ta lasteaeda. Jõuan higisena ja lõõtsutavana tööle pool tundi peale kokkulepitud aega ja kolleegid on juba alustanud. Minu tavapärane ülesanne – vereproovide võtmine – on juba hõivatud ja niisiis vaatan, kus minust kõige rohkem abi oleks. Hakkan aitama tudengit, kes vuttidelt fekaaliproove kogub. Proove tuleb kraapida vuttide protseduuriruumi ja koduruumi vahel transportimiseks kasutatavate paberkottide põhjast, või kui seal sitta pole, siis loota, et linnuke proovikogujale pihku kingituse poetab. Olles natuke seda tööd teinud,…
Loe edasi
Vulkaanide ja araukaariate maa – Tšiili

Vulkaanide ja araukaariate maa – Tšiili

Blogi
Aasta 2017 algas koos juhendaja Erki Õunapiga ("Eesti päevaliblikad" autor) Lõuna- Ameerikas! Tšiili ei sõitnud Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur (Erki) ja doktorant (mina) kolmeks nädalaks mitte niisama, vaid konverentsile, kus mõlemad ka suuliste ettekannete läbi kolleegidele oma viimase aja põnevamaid avastusi tutvustasime. Kuna 4300 km pikkune Tšiili asub Eestist rohkem kui 13 000 km kaugusel võtsime vastu otsuse lisaks konverentsile ka omal käel 2 nädalat ringi vaadata ning teadustöö tarbeks entomoloogilist materjali (putukad) koguda. Järgnev pildimaterjal võiks anda edasi osa meie poolt kogetust! Reserva Nacional Ńuble Taamal, mägede kohal, nägime lendamas kaeluskondoreid (Vultur gryphus) Puuma olemasolule viitav silt rahvuspargis- Reserva Nacional Ńuble Reeglina kristallselge veega jõgi on lähedal asuva vulkaani aktiivsuse tõttu läbipaistmatuks muutunud! Paabusilmlase (Automeris sp.) rohkete kõrvetavate harjastega röövik Taamal vasakul Antuco vulkaan (2979m), Antuco Vahetult enne loojumist on päike muutnud vulkaani…
Loe edasi
Maailmade parandamine

Maailmade parandamine

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Juhtus umbes kuu aega tagasi. Oli väsinud laupäevahommik, möödunud ööl kestis tantsupidu kella neljani, alkoholi oli piisavalt – enamus jäi alles. Viimane vast selle pärast, et suhtluskond on aastatega üha kainem. Istusime tagasiteel bussi esimeses pingireas, üle bussijuhi pea avanes vaade talvisele Lõuna-Eestile. Ilus! Minu kõrval istus kallis kursuseõde, kes alustas sedamaid vestluse: “Tahan taodelda Euroopa teadusgranti, šansid on head, anna mulle idee”. Tõesti, see on kiiduväärt ja ambitsioonikas plaan, millele tuleb igal juhul kaasa aidata. Kiitsin, et super äge plaan ja pärisin tagasihoidlikult, et saaksin aidata pean kõigepealt vähemalt poole sõnaga teadma, mis on eesmärk. Vastus: “Maailma parandada”. Ossa! See oli hea tunne – mõista, et minust on saanud maailmaparanduse ideeline juht :) Maailmaparandus ei ole tänapäeval kuigi originaalne idee. Suur hulk meetodeid on arendatud, valdkonda utsitatakse üsna jõuliselt,…
Loe edasi
3D- mudelid Eesti vanimast muuseumist

3D- mudelid Eesti vanimast muuseumist

Blogi
Tartu Ülikooli loodusmuuseumil täitub 215 aastat tegevuse algusest. Selle puhul tutvustab muuseum aasta jooksul seal leiduvaid põnevaid objekte, mis 3D- mudelitena uue hingamise on saanud! Käesoleva kuu objektiks on kukkurhundi Thylacinus cynocephalus (Harris, 1808) kolju! Täpsemalt loe SIIT Zooloog Andrei Miljutin kirjutab oma teoses "Maailma imetajate mitmekesisus" kukkurhundi kohta nii: "Pea kuju sarnanes hundi omaga. Suu avanes väga laialt. Saba poole avanev kukkur oli olemas nii emastel kui ka isastel... Kukkurhunte peeti lambakasvatuse kahjuriteks ja neid hävitati intensiivselt. Viimane eksemplar püüti loodusest 1933. aastal ja ta suri kolm aastat hiljem Hobarti loomaaias. Alles 1936. aastal võttis Tasmaania valitsus kukkurhundi kaitse alla." Foto: VIIDE
Loe edasi
Vaata pakendit

Vaata pakendit

Blogi
Plastikureostuse teema jätkuna sain meeldiva üllatuse osaliseks kui külmkapist võetud piimakisselli pakendit veidi pikemalt uurisin. Vahva! Tore, et taaskasutusele ka tootepakendil rõhku pannakse selmet vaid turunduskujundusele rõhku panna. Kuigi, on ju ka taaskasutus turundus ja minu puhul see töötab. Lõika pakki!  
Loe edasi