Vulkaanide ja araukaariate maa – Tšiili

Vulkaanide ja araukaariate maa – Tšiili

Blogi
Aasta 2017 algas koos juhendaja Erki Õunapiga ("Eesti päevaliblikad" autor) Lõuna- Ameerikas! Tšiili ei sõitnud Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur (Erki) ja doktorant (mina) kolmeks nädalaks mitte niisama, vaid konverentsile, kus mõlemad ka suuliste ettekannete läbi kolleegidele oma viimase aja põnevamaid avastusi tutvustasime. Kuna 4300 km pikkune Tšiili asub Eestist rohkem kui 13 000 km kaugusel võtsime vastu otsuse lisaks konverentsile ka omal käel 2 nädalat ringi vaadata ning teadustöö tarbeks entomoloogilist materjali (putukad) koguda. Järgnev pildimaterjal võiks anda edasi osa meie poolt kogetust! Reserva Nacional Ńuble Taamal, mägede kohal, nägime lendamas kaeluskondoreid (Vultur gryphus) Puuma olemasolule viitav silt rahvuspargis- Reserva Nacional Ńuble Reeglina kristallselge veega jõgi on lähedal asuva vulkaani aktiivsuse tõttu läbipaistmatuks muutunud! Paabusilmlase (Automeris sp.) rohkete kõrvetavate harjastega röövik Taamal vasakul Antuco vulkaan (2979m), Antuco Vahetult enne loojumist on päike muutnud vulkaani…
Loe edasi
Maailmade parandamine

Maailmade parandamine

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Juhtus umbes kuu aega tagasi. Oli väsinud laupäevahommik, möödunud ööl kestis tantsupidu kella neljani, alkoholi oli piisavalt – enamus jäi alles. Viimane vast selle pärast, et suhtluskond on aastatega üha kainem. Istusime tagasiteel bussi esimeses pingireas, üle bussijuhi pea avanes vaade talvisele Lõuna-Eestile. Ilus! Minu kõrval istus kallis kursuseõde, kes alustas sedamaid vestluse: “Tahan taodelda Euroopa teadusgranti, šansid on head, anna mulle idee”. Tõesti, see on kiiduväärt ja ambitsioonikas plaan, millele tuleb igal juhul kaasa aidata. Kiitsin, et super äge plaan ja pärisin tagasihoidlikult, et saaksin aidata pean kõigepealt vähemalt poole sõnaga teadma, mis on eesmärk. Vastus: “Maailma parandada”. Ossa! See oli hea tunne – mõista, et minust on saanud maailmaparanduse ideeline juht :) Maailmaparandus ei ole tänapäeval kuigi originaalne idee. Suur hulk meetodeid on arendatud, valdkonda utsitatakse üsna jõuliselt,…
Loe edasi
3D- mudelid Eesti vanimast muuseumist

3D- mudelid Eesti vanimast muuseumist

Blogi
Tartu Ülikooli loodusmuuseumil täitub 215 aastat tegevuse algusest. Selle puhul tutvustab muuseum aasta jooksul seal leiduvaid põnevaid objekte, mis 3D- mudelitena uue hingamise on saanud! Käesoleva kuu objektiks on kukkurhundi Thylacinus cynocephalus (Harris, 1808) kolju! Täpsemalt loe SIIT Zooloog Andrei Miljutin kirjutab oma teoses "Maailma imetajate mitmekesisus" kukkurhundi kohta nii: "Pea kuju sarnanes hundi omaga. Suu avanes väga laialt. Saba poole avanev kukkur oli olemas nii emastel kui ka isastel... Kukkurhunte peeti lambakasvatuse kahjuriteks ja neid hävitati intensiivselt. Viimane eksemplar püüti loodusest 1933. aastal ja ta suri kolm aastat hiljem Hobarti loomaaias. Alles 1936. aastal võttis Tasmaania valitsus kukkurhundi kaitse alla." Foto: VIIDE
Loe edasi
Vaata pakendit

Vaata pakendit

Blogi
Plastikureostuse teema jätkuna sain meeldiva üllatuse osaliseks kui külmkapist võetud piimakisselli pakendit veidi pikemalt uurisin. Vahva! Tore, et taaskasutusele ka tootepakendil rõhku pannakse selmet vaid turunduskujundusele rõhku panna. Kuigi, on ju ka taaskasutus turundus ja minu puhul see töötab. Lõika pakki!  
Loe edasi
Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi

Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi

Blogi
Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides - selle külastamine on kui lapsepõlvest pärit unistuse täitumine. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.   Ametliku nimega Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kätkeb endas enam kui miljonit eksemplari, meteoriitidest kuni elusate tarantliteni. Zooloogilistes kogudes on oletatavasti üle 640 000 eksemplari ja vaid väike osa (täpsemalt 3808 eksemplari) neist on välja pandud kaunites klaasvitriinides vähem kui aasta tagasi taasavatud loodusmuuseumis. Villu Soon, Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadur, täpsustab, et kõik muuseumi kogud on tegelikult avatud, ainult, et fondides olevad eksemplarid ei ole eksponeeritud. “Kõik huvilised saavad fondide sisu uurida ja see…
Loe edasi
Teaduse köögipoolelt: minu linnud

Teaduse köögipoolelt: minu linnud

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olen oma teadustöö käigus lähemalt kokku puutunud nelja erineva linnuliigiga. Need on rohevint, kalakajakas, aed-karmiinleevike ja ida-sinivutt. Olen ka mõne rasvatihase-artikli kaasautor, kuid nendes uurimustes pole ma välitööde osas kättpidi küljes olnud, nii et tihaseuurijaks ma ennast praegu nimetada ei saa. Jään seega selles artiklis nelja eelpool nimetatud liigi juurde ning püüan anda lühiülevaate, miks minu tee just nendega ristunud on ja kuidas nende uurimine välja näeb. Kõigepealt tasub selgitada, et kuna minu huvid on peamiselt evolutsioonilise ökoloogia vallast, ei ole minu uurimistöö esmaseks eesmärgiks pea kunagi konkreetse linnuliigiga seotud küsimustele vastamine. Pigem vaatlen uuritavaid liike kui mudelsüsteeme, mille peal tehtud avastusi püüan laiendada kas teistelegi linnuliikidele või kogu loomariigile, et mõista evolutsioonilisi protsesse. Rohevindid on tuttavad linnud igale inimesele, kes vähegi talvise linnutoitmisega tegeleb. Rohevintide meelisroog on päevalilleseemned, ning…
Loe edasi
Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?

Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?

Blogi
Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastasseisu. Väidetavalt on keeld vastuolus Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõttega; samuti kardetakse, et biolagunev plastik leiab edaspidi veelgi kiiremini tee loodusesse kui praegu. Rohelise maailmavaatega inimesed aga rõõmustavad ning küsivad: kas ja millal võiks Eesti prantslaste eeskuju järgida? Klassikaliste mittelagunevate plastiknõude keeld on järgmine samm pärast möödunud suvel toimunud kilekottide keelustamist ning täidab Prantsusmaal 2015. aastal vastu võetud tegevuskava (The Energy Transition for Green Growth Act) eesmärke. Prantsusmaa presidendi, François Hollande’i, sõnul saab riik seeläbi “eeskujuks läbi kasvuhoonegaaside vähendamise, energiakasutuse mitmekesistamise ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu.” Plastiku kasutamise vähendamisega seotud tegevused täidavad tegevuskava eesmärki, mille kohaselt peab…
Loe edasi
Zooloogi kunstikommentaar

Zooloogi kunstikommentaar

Blogi
Olen enda jaoks piiranud ette võetavad tegevused kolme tingimusega: 1. Peab ulatuma väga laia publikuni (või) 2. Tooma viisakalt raha sisse (või) 3. Oleme enda jaoks uudne ja põnev. Kolmanda punkti alla käis ettepanek kommenteerida zooloogi pilgu läbi maali kunstniku Kaido Ole hiljuti avatud näituselt. Näituse kuraatori Anneli Porri lahkel loal toon oma kommentaari ära ka siin. Ülesanne oli sooritada „vaatajapositsioonilt ühe töö subjektiivne lähilugemine -- just nii nagu Sa seda pilti mõtestaksid.“ Ilmselgelt on tegemist minu elu esimese kunstikommentaariga. Vaadake kõigepealt maali ja mõelge, mida teie selle kohta arvata oskaksite. Seejärel liikuge edasi minu mõteteni. Kaido Ole näitus "Nogank hoparniis" avati Tallinna Kunstihoones 16. detsembril ning see jääb avatuks kuni 5. veebruarini 2017. Minu kommentaar: Tiiger, kes uriseb vaataja peale oma inimhammastega, viib mu mõtted loomade värvuse evolutsiooni peale.…
Loe edasi
Puust ja punaseks: TÜ zooloogide aasta parimad palad

Puust ja punaseks: TÜ zooloogide aasta parimad palad

Blogi
Täna õnnestus mul tutvustada Tartu ülikooli zooloogide selle aasta edulugusid Raadio 2 saates "Puust ja punaseks". Juttu tuli nii aasta linnu (rasvatihane) uuringutest kui ka Läänemere hüljeste olukorrast, hundi ja koera hübriididest ning TÜ spin-off ettevõtmisest WildAr. Alustuseks aga suurepärane taimemolkulaarbioloogide töö äramärkimine õhulõhede ja gaasivahetuse molekulaarsete mehhanismide uurimisel - ajakiri Plant Cell valis TÜ bioloogide artikli aasta tugevaimate teadustööde hulka. (saate kuulamiseks kliki pildil)
Loe edasi
Paljud kosmeetikatooted sisaldavad plastikut

Paljud kosmeetikatooted sisaldavad plastikut

Blogi
Käisin ETV hommikuprogrammis Terevisioon tutvustamas vaatajatele seda, mis on mikroplastikud, miks neid lisatakse kosmeetikatoodetesse ning mida halba see meile või ümbritsevale keskkonnale teha võib. (Terevisiooni vaatamiseks kliki pildil) Vaata ka Plymouth Marine Lab'i originaalvideot plastiku (stüreeni ehk meile tuntud kui penoplast) graanuleid söövatest plankteritest: https://youtu.be/2oQeXhURTgY
Loe edasi